Tere tulemast, pisike Liisu!

Koroona ajal sünnitamine tundub hirmutav paljudele naistele. Koroona ajal üksinda sünnitamine tundub isegi hirmutavam. Ent keskendudes olulisimale, endale ja oma perele, saab ka see kogemus olla positiivne ja kergesti ületatav. Nii nagu ütleb loo autorgi – oleme palju tugevamad ja väekamad kui esialgu arvame! Hirm aeglustab, usk kannustab!

Suurim kingitus, mida oma lapsele teha saan, on astuda välja oma ema kingadest!

Loodan, et minu loost on abi kellelegi teisele, kes on sarnasel eluperioodil ehk samamoodi seletamatu ärevuse, pinge ja stressiga kimpus olnud. Võibolla õnnestub mul ühel päeval olla kellegi jaoks selleks toetavaks õlaks, mille najale raskel hetkel toetuda ja kelle käest kuulda, et kõik on siiski hästi. Tahan teha kõigile emana kannatajatele ja süütundes piinlejatele pai – Sa väärid oma last, Sa väärid iseennast. Sa väärid maailma parimat!

30 rasedusnädalat ja 1256 grammi jagu õnne

Üks lamp, teine lamp, kolmas lamp ... Just nii möödub sõit kanderaamil operatsioonituppa. Peas vasardamas üksainus mõte: "Palun jää ellu!" Sel hetkel kaob ära igasugune hirm enda eksistentsi pärast, jääb vaid kõlama palve oma pisikese elu eest. "Just nagu filmis," teadis Karoliine tabavalt öelda. See hetk ongi nagu filmist, ainult peaosalisele teadmata, kas see stseen lõppeb hästi või ootab ees elu kõige valusam narkoosist ärkamine!

Puue ei määra seda, kes Sa oled või võiksid olla. Liikumisraskustest hoolimata emaks!

Sündisin enneaegse lapsena PCI ehk tserebraalparalüüsi diagnoosiga (püsiv kesknärvisüsteemi kahjustus), mille tõttu on mul tekkinud liikumispuue. Mul puudub suurel määral tasakaal, mistõttu liigun rulaatoriga ning siseruumides mööblile või seinale toetudes. Emaks olemisest ei tahtnud ma seni midagi teada, kuni näitasin elukaaslasele esimest positiivset rasedustesti.

Kurjakuulutavast diagnoosist jääda lastetuks nelja lapse emaks!

Öeldakse, et meile antakse nii palju, kui jaksame oma õlgadel kanda! Ent kas tõesti peab üks naisterahvas elama üle nii palju valu, kogema nii suuri tundeid, muret ja leina, üksnes põhjusel, et tahab kogu hingest saada emaks. Sellest hetkest, kui Triinule öeldi, et võib juhtuda, et ta ei saa mitte kunagi kogeda ematundeid, algas teekond, mida ainult vähesed suudavad kanda. Hingematvalt ilus lugu naisest, kes teeb võimatu võimalikuks!