Puue ei määra seda, kes Sa oled või võiksid olla. Liikumisraskustest hoolimata emaks!
Sündisin enneaegse lapsena PCI ehk tserebraalparalüüsi diagnoosiga (püsiv kesknärvisüsteemi kahjustus), mille tõttu on mul tekkinud liikumispuue. Mul puudub suurel määral tasakaal, mistõttu liigun rulaatoriga ning siseruumides mööblile või seinale toetudes. Emaks olemisest ei tahtnud ma seni midagi teada, kuni näitasin elukaaslasele esimest positiivset rasedustesti.
Kurjakuulutavast diagnoosist jääda lastetuks nelja lapse emaks!
Öeldakse, et meile antakse nii palju, kui jaksame oma õlgadel kanda! Ent kas tõesti peab üks naisterahvas elama üle nii palju valu, kogema nii suuri tundeid, muret ja leina, üksnes põhjusel, et tahab kogu hingest saada emaks. Sellest hetkest, kui Triinule öeldi, et võib juhtuda, et ta ei saa mitte kunagi kogeda ematundeid, algas teekond, mida ainult vähesed suudavad kanda. Hingematvalt ilus lugu naisest, kes teeb võimatu võimalikuks!
Tere tulemast Aliki, minu väike sünniime!
Kui üks naisterahvas on otsustanud saada emaks, ei peata teda miski! Sel momendil on potentsiaalsete isade sõnavõtt kui kurtidele kõrvadele ja ka viimase puudumine ei ole probleemiks naisele, kellel on maailma kõige ilusam missioon – missioon saada emaks!
Ei, siin haiglas ma oma last ei sünnita!
„Ei, siin haiglas ma oma last ei sünnita,“ otsustas Triin vaid loetud tunnid enne sünnitustegevuse algust. Iga rasedusega sätib tulevastes emades oma koha mõnusasti sisse ka enneolematu julgus, tugevus ja otsusekindlus. See on emainstinkt, mis teab ja tunneb kõige paremini!
Kolm last ja kuus abieluaastat hiljem – kurb lahutus või uus õnn?
"Minu elu suurim kaotus viis mind elu suurima õnneni, ent ka kõige tugevamas suhtes tuleb ette kord aeg, mil tõsiselt kahtled, kas jätkata koos või üksi!"