Esilekutsutud s├╝nnitus ÔÇô ei midagi ilusat, ei midagi loomulikku!

23. detsembril kirjutati meid v├Ąrske beebiga haiglast v├Ąlja, et aasta k├Áige imelisemal p├Ąeval, j├Áululaup├Ąeval, saaksime terve perega koos kodus olla.

Elu kolme v├Ąikese lapsega – v├Áimatu missioon v├Ái armas kamp?

Vaikusesse sulanduvate s├╝gavate hinget├Ámmetega langetab beebi oma pea minu rinnale ja suleb j├Áuetu naeratusega oma ingellikud silmad. Sel momendil tahaks lukustada end sellesse v├Ą├Ąrtuslikku ajahetke. Hetke, mis paneb s├╝dame siiralt naeratama.

Palun j├Ą├Ą ellu! Palun ole tugev

Minu elu t├Ąhtsaim peat├╝kk emana algas v├Ąga tormiliselt. Uskumus, et rasedus ja emadus on maailma k├Áige ilusam kogemus, sai k├Áva hoobi, kui s├╝ndis minu esiklaps Katariina. T├╝treke s├╝ndis meie perre suure ehmatusega, platsenta enneaegsest irdumisest tingitud suure verejooksu ning planeerimata keisril├Áikega.