Peatun hetkeks, avan ukse ja kiikan veel korraks üle õla tagasi. Kas see kõik oli tõesti päris või kogesin seda vaid unes? Ent see kirjeldamatu kergus, mis lausa tulvab läbi…

Minu kaheaastane laps ei räägi veel! Kas midagi on viga?

BLOGILUGU. Kui ikka võhivõõra väikelapse suust kõlab „Sepapoiste“ laul nagu tõelise solisti esituses, siis teeb meele kurvaks küll, kui enda laps vaid üksikuid sõnu ütleb. Tasapisi hiilivad ligi muremõtted. Kas tal on midagi viga? Kas olen teinud midagi valesti? Kas ta ei hakkagi rääkima?

Minu laps istub pidevalt ekraani taga!

BLOGILUGU. Minu kui lapsevanema jaoks on üsna šokeeriv teadmine, et iga viies alla 3-aastane mudilane Eestis kasutab iga päev nutitelefoni! Kas oled kunagi mõelnud, kui palju Sina kasutad päevas laste ees erinevaid ekraane?

Miks mu laps käitub nii nagu käitub?

BLOGILUGU. Hästi tavaline on lapse kukkumisele reageerida ehmatava käratusega ning sellele järgneva valju noomitusega. Justkui oleks laps süüdi, et ta kukkus ja haiget sai. Vanematena reageerime sageli jõuliselt, sest meil puudub enda tunnete täielik mõistmise oskus või tõlgendame oma emotsioone valesti.

Kelleks tahan saada?

LASTERAAMAT. Üks tore amet paljude teiste seast 2013. aastal ilmunud lasteraamatust "Kelleks tahan saada?"

Kuidas hoida ka jõulukuul lapse hambad tervena?

BLOGILUGU. “Kas päkapikud juba käisid?” mõtleb iga pisikene tegelane varahommikul sussi sisse piiludes. Suur on rõõm, kui juba eemalt paistab punnis põskedega päkapikususs või kommi puhvis sabaots. Ent juba varakult paneb jõulukuu lähenemine päkapikukontori peapäkapiku murelikult kukalt kratsima, mida lastele siis ikkagi sussi sisse poetada, et pisikesed magusaga ei liialdaks ja jõulukuud valutavate hammastega ei lõpetaks.