Hinge Tõde

Enda energiate hoidmine ja enese kaitsmine, energeetilise sageduse tõstmine, keha eest hoolitsemine ja nähtava maailma muutmine võib ühel hetkel tunduda kõige loomulikum asi maailmas. Sel hetkel hakkab maailm hirmu ja kaose asemel peegeldama vastu rahu, armastust, hoitust, ilu. Kõike-kõike, mille järgi hing tegelikult hüüab, mille järgi januneb. Oleks ju tore, kui võiks elada maailmas, kus kõik on imeline. Oma enese maailmas, mille saab luua just nii ilusaks või valusaks, nagu üks inimene parasjagu oskab.

Kui Sa näed, kuidas lendu lastud sõna muutub Sinu silmade ees piltilusaks liblikaks, siis tekib täielik aukartus selle maailma ja energite vastu. Hea, kui sõna on liblikas, mis pakub rõõmu ning täidab südame sooja tänutundega. Palju halvem aga, kui lendu lastakse tõeline raisakull, kes ei kahtle hetkekski ründamast, kui tegemist on mõttelaadiga, kas süüa või mitte süüa. Me laseme pidevalt ja mõtlematult lendu raisakotkaid, kelle toiduks oleme me ise. Kasvatades aga teadlikkust ning tõstes enese energeetilist sagedust, võime täita oma maailma aga imeilusate valgete, kollaste ja kirjude tiivulistega.

"Ainult inimene, kes ise on ülitundlik, teab, mis tunne on siin maailmas elada. See ei ole kui muretu jalutuskäik pargis ... See on katsumus. Tugev võitlus ellujäämise nimel, ainukese vahega, sa ei tea kellega sa võitled ja miks sa üldse võitled. Sa justkui elaksid elu märtrina ja sa oledki see seni, kuni saad aru, miks sa selline oled ja kuidas siin maailmas iseendana tegelikult eksisteerida. Minul läks kümme aastat aega, et aru saada, et ülitundlikkus ei ole karistus. Sain aru, et sellist kogemust ei anta niisama, vaid selle taga PEAB! olema midagi rohkemat ..." Kliki pealkirjale ja loe täispikkuses postitust.

"Olen terve oma senise elu jaganud oma kaaslasega ühist mulli. Minu eest on alati hoolitsetud ja olen ennast alati turvaliselt tundnud. Täna tean, et on aeg ehitada üles oma elu mull, mis kannaks mind muretult läbi elu muutuste ja hoiaks mind alati pinnal. Ja tuleb välja, et minu mull, nagu pildiltki näha, on erakordselt ilus ja särav. Pool aastat tagasi ei osanud ma sellisest elust veel undki näha ..." Kliki pealkirjale ja loe täispikkuses postitust.

"Vaikus oskab teha haiget. Kohutavalt haiget, kui lubame. Justkui üritaks keegi puurida hinge sügavat auku. Vaikuses tulevad esile hirmud, mida oleme osavalt peita suutnud, kas nädala, kuu või suisa terve oma senise elu. Inimene jookseb lakkamatult. Joostakse eemale hetkest, mil on sunnitud seisma silmitsi vaikuse ja ärevusega. Sel hetkel, kui oleme paigalseisus, näeme tõelist ennast, ent paljud meist ei suuda seda aktsepteerida. Ärevus jääb ja me hakkame taas jooksma ..." Kliki pealkirjale ja loe täispikkuses postitust.

"Mõnikord on inglid tõesõna meie juustes, just nagu Lorna oma raamatu pealkirjaga väljendabki. Mõnikord armastavad nad sinu juustega mängida, kuniks sisehääl lajatab kindla teadmisega vastu pead: "Ma pean seda raamatut lugema!" Raamatut, mis jäi aastaid tagasi pooleli, sest tundus fantaasiavaldkonda kalduva teosega, mida minu tolleaegne mõistus keeldus uskumast. Täna tundub see raamat tuttavlikum, kui kunagi varem. Lorna räägib raamatus kõigest sellest, mida tema näeb, ent mina oskan täna vaid tunda ..." Kliki pealkirjale ja loe täispikkuses postitust.

"Ma pole elus kogenud midagi nii ilusat, mõtlemapanevat ja väestavat. Mul oli võimalus näha ja kogeda enese hinge saladusi. Ma sain endale energeetilise tööriista, kohtusin nii oma kaitseingli kui lahkunud lähedastega, ammutasin enesesse nii edu-, raha- kui armastuseenergiat ning sain luua oma soovide mandala. Loe lähemalt postitusest ..." Kliki pealkirjale ja loe täispikkuses postitust.

"Sinu sügavsinistesse silmadesse võib eksida või lausa uppuda. Need on sama lummavad kui kristallid minu hingekambris. Siirad armastuse allikad, millest peegeldub elu ilu ja headus. Aitäh, armas, et tulid ja näitasid, et võin ennast aktsepteerida sellisena, nagu ma olen. Rääkida seda, mida mõtlen ja tunda, mida kogen. Sa oled nii minu moodi, ent ometi nii imetlusväärselt tugev! ❤..." Kliki pealkirjale ja loe täispikkuses postitust.

"Mulle hakkab vaikselt juba tunduma, et võiksin oma elust kirjutada mahlaka bestselleri, ent enne veel, kui lähen oma elu kirjastusele maha müüma ja kingin lisaks müügitulule ka poole oma hingest justkui kirsiks tordil, kostitan pigem teid oma elu põnevate detailidega ja ilusate märkamistega. Minu elus on olnud nii tuttavlikku armastust kui eksootilist armumist, ent kogu selle põnevuse juures tänan siiralt ja südamest elu, mis mind elumere lainetel turvaliselt loksutab ..." Kliki pealkirjale ja loe täispikkuses postitust.

"Üks imeline hing on meie keskelt lahkunud – nii ilus, särav, ebamaine. Lea Dali Leon oli inimene, kes puudutas ja endiselt puudutab läbi oma loomingu tohutul hulgal inimesi. Ka mind, kes ma teda isiklikult ei tundnud, aga jään alatiseks mäletama tema erakordset häält, tema surematut naeratust, tema ingellikku välimust. Mul läks omajagu aega, et võtta kätte temast kirjutatud raamat, ent võtsin ja ei kahetse, sest mul oli õnn saada osa tükikesest Lea maailmast, mida ta armastas kogu selle ilus ja valus ..." Kliki pealkirjale ja loe täispikkuses postitust.